Tom Wujec: ehita torn, loo meeskond

Mitu aastat tagasi tutvustas Peter Skillman siin TED-il disainialast ülesannet, mille nimi on vahukommi ülesanne. Selle idee on üsna lihtne. Neljaliikmelised meeskonnad peavad ehitama kõrgeima iseseisvalt püsti püsiva ehitise 20 spagetist, meetrist kleeplindist, meetrist nöörist ja ühest vahukommist. Vahukomm peab asetsema kõige peal. Ja kuigi see tundub lihtsana, on see tegelikult üsna raske, sest see sunnib inimesi väga kiirelt koostööd tegema. Minu meelest oli see huvitav mõte ja ma kasutasin seda ühel disaini-workshopil. See oli erakordselt menukas. Ja sellest ajast saadik olen ma läbi viinud umbes 70 disaini-workshopi üle maailma tudengite, disainerite ja arhitektidega ning isegi tippettevõtete juhtidega ja selles ülesandes on midagi, mis annab väga sügavaid õppetunde koostöö olemuse kohta ning ma tahaksin mõnda neist teiega jagada.

Inimesed alustavad tavaliselt sellest, et häälestavad end ülesandele. Nad räägivad sellest, kavandavad, milline see hakkab välja nägema, võitlevad võimu pärast, siis veedavad aega planeerides ja organiseerides. Nad teevad jooniseid ja laovad spagetid ritta. Nad veedavad suurema osa ajast liites pulki üha kasvavateks struktuurideks ja siis, lõpuks, kui aeg hakkab otsa saama, otsib keegi välja vahukommi ja nad panevad selle ettevaatlikult kõige peale ja astuvad sammu tagasi ja - ohoo! imetlevad oma tööd. Aga enamasti juhtub tegelikult nii, et "ohoo-st" saab "oi-oi", sest vahukommi raskus paneb terve karkassi järgi andma ja kokku vajuma.

On teatud arv inimesi, kelle puhul tuleb "oi-oi" hetki ette rohkem kui teiste puhul ja nõrgimate seas on äsja ärikooli lõpetanud. (Naer) Nad valetavad, petavad, lasevad oma tähelepanu kõrvale juhtida ja loovad tõeliselt mannetuid ehitisi. Ja loomulikult on meeskondi, kellel on rohkem "ohoo" ehitisi ja parimate hulgas on äsja lasteaia lõpetanud. (Naer) See on tõesti hämmastav. Peter väidab meile, et nad mitte ainult ei loo kõige kõrgemaid ehitisi, vaid ka kõige huvitavamaid.

Niisiis, tahan küsida: Kuidas nii? Miks? Miks just nemad? Peter tavatseb öelda, et "Mitte ükski lastest ei raiska aega, püüdes saada Spaghetti Inc peadirektoriks." Eks. Nad ei raiska aega võimu pärast võideldes. Aga on ka üks teine põhjus. Ja see põhjus on, et äri eriala üliõpilasi on õpetatud leidma ainsat õiget lahendust. Ja siis nad viivad selle ellu. Aga kui nad vahukommi kõige peale panevad ja aeg otsa saab, mis siis juhtub? Ongi kriis. Kõlab tuttavalt. Eks ole. Lasteaialapsed tegutsevad teistmoodi, nad alustavad asja vahukommist ja ehitavad mitmeid järjestikuseid prototüüpe, alati hoides vahukommi kõige peal, nii et neil on mitmeid võimalusi parandada halvasti ehitatud prototüüpe töö käigus. Disainerid tunnevad seda tüüpi koostöös ära iteratiivse protsessi olemuse. Iga variandiga saavad lapsed kohe tagasisidet selle kohta, mis toimib ja mis mitte.

Nii et võime mängida prototüüpidega on tõesti esmatähtis, aga vaatame, kuidas erinevad meeskonnad on hakkama saanud. Enamiku inimeste jaoks on keskmine 50 sentimeetrit, ärikoolide üliõpilaste jaoks umbes pool sellest, advokaatidel läheb veidi paremini, aga mitte palju, lasteaialastel läheb paremini kui enamikul täiskasvanutest. Kes saavad kõige paremini hakkama? Arhitektid ja insenerid - õnneks! (Naer) Kõrgeim ehitis, mida olen näinud, oli 99 sentimeetrit pikk. Miks see nii on? Sest nad mõistavad, et kolmnurgad ja iseennast toetavad geomeetrilised kujundid on esmatähtsad, kui ehitate püsivaid rajatisi. Tippjuhid saavad keskmisest veidi paremini hakkama. Aga siin muutub asi huvitavaks. Kui te panete meeskonda tegevjuhi, muutub meeskond oluliselt paremaks. (Naer) See on uskumatu. Te vaatate ringi ja ütlete: "See meeskond võidab." Seda on ette näha. Ja miks? Sest neil on spetsiaalsed oskused, kuidas asju toimima panna. Nad juhivad protsessi, mõistavad protsessi. Meeskond, mille tegevus on korraldatud ja kus tööle pööratakse pingsat tähelepanu, saavutab oluliselt paremaid tulemusi. Erialased oskused ja juhtimisoskused - nende kombinatsioon tagab kindla edu. Kui teil on 10 keskmise oskusega meeskonda, on tulemuseks umbes kuus püstiseisvat ehitist.

Ma katsetasin midagi põnevat. Mõtlesin, et tõstame korraks panuseid. Pakkusin võitjameeskonnale autasuks 10 000 dollari eest tarkvara. Mis te arvate, mis nende disainitudengitega juhtus? Milline oli tulemus? Juhtus nii. Mitte ükski meeskond ei suutnud luua püstiseisvat ehitist. Kui keegi oleks saanud hakkama isegi kolmesentimeetrise ehitisega, oleks ta auhinna endale saanud. Kas pole huvitav, et kõrged panused mängivad nii suurt rolli? Ma andsin sama ülesande uuesti samadele tudengitele. Mis te arvate, mis siis juhtus? Nüüd nad mõistsid prototüüpide ehitamise vajalikkust. Sama meeskond, kes enne oli kõige nõrgem, oli nüüd kõige tugevamate hulgas. Nad valmistasid kõige kõrgemaid ehitisi kõige lühema ajaga. Siin peitub meie jaoks sügav õppetund stiimulite ja edu olemuse kohta.

Te võite küsida: miks peaks keegi üldse raiskama aega vahukommi ülesande peale? Põhjus on selles, et ma aitan luua digitaalseid tööriistu ja protsesse mis aitavad meeskondadel ehitada autosid ja videomänge ning luua visuaalseid efekte. Vahukommi ülesanne aitab neil tuvastada varjatud oletusi. Sest tegelikult on igal projektil oma vahukomm, eks? Ülesanne pakub jagatud kogemust, ühist keelt, ühist pürgimust ehitada õige prototüüp. Sellise väärtusliku kogemuse annabki see ülimalt lihtne ülesanne.

Need, keda asi huvitab, võiksid külastada kodulehte marshmallowchallenge.com. See on blog, kust te saate teada, kuidas ehitada vahukommidest. Seal on samm-sammulised juhised. On pööraseid näiteid üle kogu maailma, kuidas inimesed on süsteemi täiustanud ja kohandanud. Sellega seoses on tehtud ka maailmarekordeid.

Aga peamine õppetund on minu meelest see, et disain on tõesti meeskonnamäng. See eeldab, et me keskendame ülesandele kõik oma meeled, et me rakendame parimal viisil oma mõistuse, oma tunded ja oma teod käesoleva ülesande lahendamiseks. Ja vahel on seda ülesannet lahendades ehitatud prototüüp ainus asi, mida on vaja, et viia meid "oi-oi" hetke juurest "ohoo" hetke juurde. Ja see võib osutuda väga oluliseks.

Tänan teid väga.

(Aplaus)