Ray Kurzweil räägib, kuidas tehnoloogia meid ümber kujundab

Nii, on väga tore siin olla. Me oleme palju kuulnud tehnoloogia võimalustest ja riskist. Ma olen olnud üsna huvitatud mõlemast. Kui me suudaksime muuta 0,03% päikesekiirgusest, mis langeb Maale, energiaks, suudaksime täita kõik meie kavandatud vajadused aastaks 2030. Me ei suuda seda teha täna, sest päikesepaneelid on rasked, kulukad ja väga ebaefektiivsed. On olemas nano-projekteeritud kavandid, mida on vähemalt analüüsitud teoreetiliselt, mis on potentsiaalselt väga kerged, väga odavad, väga tõhusad, ja me suudaksime tegelikult täita kogu meie energiavajaduse sellisel taastuval teel. Nano-projekteeritud akumulaatorid suudaksid pakkuda energiat seal, kus seda vajatakse. Võtmetrendiks on detsentralisatsioon, liikudes tsentraliseeritud tuumaenergiajaamadelt ja vedelate looduslike gaaside tankeritelt detsentraliseeritud ressurssidele, mis on keskkonna suhtes sõbralikumad, palju tõhusamad ja võimekamad ja katkestuste suhtes turvalisemad.

Bono rääkis väga ilusasti, et meil on esimest korda olemas vahendid, et tegeleda igivanade probleemidega nagu haigused ja vaesus. Enamik maailma piirkondadest liigub selles suunas. 1990. aastal elas Ida-Aasias ja Vaikse ookeani regioonis 500 miljonit inimest vaesuses -- see number on nüüd alla 200 miljoni. Maailma Pank ennustab, et aastaks 2011 on see alla 20 miljoni, mis on 95%-line vähenemine. Ma nautisin Bono märkust Haight-Ashbury ja Silicon Valley seoste kohta. Olles ise pärit Massachusettsi kõrgtehnoloogia kogukonnast, tooksin välja, et me olime hipid samuti 1960-ndatel, kuigi me veetsime aega Harvard Square'il. Aga meil on olemas potentsiaal, et ületada haigused ja vaesus, ja ma hakkan nendel teemadel rääkima, kui meil on soovi.

Kevin Kelly rääkis tehnoloogia kiirendusest. See on olnud minu tugev huviala ja teema, mida ma olen arendanud ligi 30 aastat. Ma taipasin, et mu tehnoloogiad peavad olema mõistlikud, kui ma projekti lõpetan. Et maailm oleks eranditult teistsugune koht, kui ma seda tehnoloogiat esitleks. Ja ma märkasin, et enamik leiutisi nurjuvad, mitte sellepärast, et uurimis- ja arendusosakonnad ei saa seda tööle -- kui sa vaatad enamikke äriplaane, siis nad on tegelikult edukad, kui neile antakse võimalus ehitada seda, mida nad on lubanud ehitada, ja 90% või rohkem nendest projektidest kukuvad läbi, sest ajastus oli vale -- mitte kõik eduks vajalikud faktorid ei ole paigas, kui neid vajatakse.

Nii sai minust tulihingeline tehnoloogia trendide õppija ja ma jälgisin, kus tehnoloogia oleks erinevatel ajahetkedel, ja hakkasin selle kohta matemaatilisi mudeleid ehitama. See on natuke nagu loonud juba oma enda elu. Mul on 10-liikmeline grupp, mis töötab koos minuga, et koguda andmeid juhtivate tehnoloogiamõõdikute kohta paljudes erinevates piirkondades, ning me ehitame mudeleid. Ja sa kuuled inimesi ütlemas, et me ei saa ennustada tulevikku. Ja kui sa küsid minult, kas Google'i hind on kolme aasta pärast kõrgem või madalam kui ta on täna, siis seda on väga raske öelda. Kas WiMax CDMA G3 on juhtmeta ühenduse standard kolme aasta pärast? Seda on raske öelda. Aga kui sa küsid minult, kui palju maksab üks andmetöötluse MIPS aastal 2010 või DNA ühe aluspaari järjestamine aastal 2012 või mis on ühe megabaidi andmete juhtmevaba saatmise kulu aastal 2014, siis tuleb välja, et need on väga hästi ennustatavad.

On olemas tähelepanuväärselt sujuvad eksponentsiaalsed kõverad, mis juhivad hinna käitumist, võimet ja ülekandekiirust. Ja ma toon teile selle kohta väikese näite, aga tegelikult on olemas teoreetiline põhjus, miks tehnoloogia areneb eksponentsiaalsel moel. Ent paljud inimesed, kui nad mõtlevad tulevikule, mõtlevad sellele lineaarselt. Nad arvavad, et jätkavad probleemi arendamist või probleemi käsitlemist, kasutades tänaseid vahendeid tänase progressi tempos ning nad ei suuda arvesse võtta seda eksponentsiaalset kasvu.

Genoomi projekt oli vastuoluline projekt aastal 1990. Meil olid meie parimad doktorandid, meie kõige arenenum tehnika üle maailma, me saime tehtud 1/10 000 osa projektist, nii et kuidas me saame selle tehtud 15 aasta jooksul? Ja pärast 10 aastat seda projekti olid skeptikute argumendid ikka veel tugevad -- öeldes: "Teil on 2/3 sellest projektist läbi ja teil on õnnestunud ainult järjestada väga väike protsent kogu genoomist." Aga see on eksponentsiaalse kasvu loomus, et kord kui see jõuab kõvera tippu, siis see plahvatab. Enamik projektist tehti mõne viimase projektiaasta jooksul. Meil võttis 15 aastat, et järjestada HIV -- me järjestasime SARSi 31 päevaga. Niisiis potentsiaal nende probleemide ületamiseks suureneb.

Ma toon teile ainult mõned näited, kui valdav see fenomen on. Tegelik paradigma vahetuse kiirus, uute ideede omaks võtmise kiirus kahekordistub iga kümnendiga, vastavalt meie mudelitele. Need on kõik logaritmilised graafikud, mis antud tasemeid vaadeldes on korrutatud 10 või 100ga. Meil kulus pool sajandit, et võtta omaks telefon, esimene virtuaalse reaalsuse tehnoloogia. Mobiiltelefonid võeti omaks 8 aasta jooksul. Kui panna erinevad kommunikatsiooni tehnoloogiad sellesse logaritmilisse graafikusse, televisioon, raadio, telefon mis võeti omaks kümnendite jooksul. Hiljutised tehnoloogiad -- nagu personaalarvuti, internet, mobiiltelefonid -- olid alla kümnendi. Nii, see on nüüd huvitav graafik ja see tõesti jõuab välja peamise põhjuseni, miks evolutsiooniline protsess -- ja nii bioloogia kui tehnoloogia on evolutsioonilised protsessid -- kiireneb. Ja see töötab vastastikustel interaktsioonidel -- loob võimekuse, mida kasutatakse järgmise etapini jõudmiseks.

Esimene samm bioloogilises evolutsioonis, DNA evolutsioonis -- tegelikult tuli esimesena RNA -- võttis miljardeid aastaid, aga siis kasutas evolutsioon seda eelnevalt töödeldud informatsiooni, et jõuda järgmise etapini. Kambriumi plahvatus, kui kõik loomade kehaplaanid välja arenesid, võttis ainult 10 miljonit aastat. See oli 200 korda kiirem. Ja siis kasutas evolutsioon neid kehaplaane, et arendada välja kõrgemaid kognitiivseid funktsioone, ja bioloogiline evolutsioon muudkui kiirenes. See on evolutsioonilise protsessi sisemine loomus. Niisiis Homo sapiens, esimene tehnoloogia loonud liik, liik, mis ühendas kognitiivsed funktsioonid vastakuti asetatavate lisanditega -- ja muuseas, šimpansitel pole päriselt väga head vastanduvat pöialt -- nii et me saime tegelikult manipuleerida keskkonnaga jõuhaarde ja hea mootorika abil, ja kasutada oma vaimseid mudeleid, et tegelikult maailma muuta ja tuua välja tehnoloogia.

Igatahes, meie liigi evolutsioon võttis sadu tuhandeid aastaid ja siis, töötades vastastikkusel toimel, evolutsioon kasutas põhiliselt tehnoloogia loonud liiki, et jõuda järgmise etapini, mis olid esimesed sammud tehnoloogilises evolutsioonis. Ja esimene samm võttis kümneid tuhandeid aastaid -- kivist tööriistad, tuli, ratas -- muudkui kiirenesid. Me kasutasime siis alati viimast tehnoloogilist generatsiooni, et luua järgmine generatsioon. Trükipressil kulus omaks võtmiseks sajand, esimesed arvutid kavandati pliiatsi ja paberiga -- nüüd me kasutame arvuteid. Ja meil on selles protsessis olnud jätkuv kiirendus.

Nüüd muide, kui te vaatate seda lineaarsel graafikul, näib nagu kõik oleks just äsja toimunud, kuid mõni jälgija ütleb: "Olgu, Kurzweil lihtsalt paneb sellele graafikule punktid, mis kulgevad sellel sirgjoonel." Niisiis, ma võtsin 15 erinevat nimekirja juhtivatelt mõttetarkadelt, nagu entsüklopeedia Britannica, Loodusloo Muuseum, Carl Sagani Kosmiline Kalender üheskoos -- ja need inimesed ei püüdnud minu juttu tõestada, need olid lihtsalt nimekirjad viidetest. Ja ma usun, et nende arvates need olidki põhilised sündmused bioloogilises ja tehnoloogilises evolutsioonis. Kuid jällegi, see moodustab sama sirgjoone. Siin on näha natuke joone paksenemist, sest inimestel on lahkarvamusi selles, mis on olulisemad punktid, on olemas eriarvamusi selle kohta, millal algas maaharimine või millal -- kui kaua võttis aega Kambriumi plahvatus. Aga on näha väga selge trend. On olemas selle evolutsioonilise protsessi lihtne ja tähendusrikas kiirendus. Informatsiooni tehnoloogiad kahekordistavad oma võimekust, hinna suutlikkust ja ülekandekiirust igal aastal. Ja see on eksponentsiaalse kasvu väga tähendusrikas plahvatus. Isiklik kogemus, kui ma olin MITis -- arvuti, mis võttis enda alla umbes selle ruumi suuruse ala, oli vähem võimekas kui arvuti sinu mobiiltelefonis. Aga Moore'i seadus, mida väga tihti samastatakse selle eksponentsiaalse kasvuga, on lihtsalt üks näide paljudest, sest see on põhiliselt tehnoloogia evolutsioonilise protsessi omand.

Kui me -- ma panin 49 tuntud arvutit sellele logaritmilisele graafikule -- muide, sirgjoon logaritmilisel graafikul on eksponentsiaalne kasv -- see on teine eksponentsiaal. Meil kulus kolm aastat, et kahekordistada andmetöötluse hinna konkurentsivõimet aastal 1900, kaks aastat vahepeal, nüüd me kahekordistame seda igal aastal. Ja see ongi eksponentsiaalne kasv läbi viie erineva paradigma. Moore'i seadus oli lihtsalt selle viimane osa integreeritud ahelast, kus me kahandasime transistoreid, kuid meil olid elektro-mehaanilised kalkulaatorid, releel põhinevad arvutid, mis murdsid saksa Enigma koodi, vaakumlambid 1950-ndatel ennustasid Eisenhoweri valimise, diskreetsed transistorid, mida kasutati esimestes kosmoselendudes ja siis Moore'i seadus. Iga kord kui ühel paradigmal sai aur otsa, ilmus vasakust väljast teine paradigma, et jätkata eksponentsiaalset kasvu. Vaakumlampe kahandati üha väiksemaks ja väiksemaks. Siis tuli sein ette. Nad ei saanud neid rohkem kahandada ja samal ajal vaakumit hoida. Täiesti teine paradigma -- transistorid tulid välja puidutööst. Tegelikult, kui me näeme konkreetse paradigma joone lõppu, tekitab see uurimuses surve luua järgmine paradigma. Ja kuna me oleme ennustanud Moore'i seaduse lõppu üsna pikka aega -- esimene ennustus ütles 2002, kuni nüüd see ütleb 2022. Aga "teismeliseikka" jõudes on transistori laius paar aatomit ja me ei ole enam võimelised neid kahandama. See oleks Moore'i seaduse lõpp, aga see ei oleks andmetöötluse eksponentsiaalse kasvu lõpp, sest kiibid on lamedad. Me elame kolme-mõõtmelises maailmas, me võime samahästi kasutada kolmandat dimensiooni. Me läheme kolmandasse dimensiooni ja see on olnud vapustav progress, ainult mõne viimase aasta jooksul, saades tööle kolmemõõtmelised ise-organiseeruvad molekulaarskeemid. Meil on need valmis palju varem kui Moore'i seadusel aur otsa saab. Super-arvutid -- sama asi. Protsessori toimimine Inteli kiipidel, transistori keskmine hind -- 1968. aastal said sa osta ühe transistori ühe dollari eest. Sa said osta 10 miljonit aastal 2002.

See on üsna tähelepanuväärne, kui sujuv see eksponentsiaalne protsess on. Ma pean silmas, et me eeldame, et see on mõne laua taga valminud eksperimendi tulemus, kuid see on ülemaailmse kaootilise käitumise tulemus -- riigid süüdistamas teineteist toodete hindade alanemises, IPO-des, pankrottides, turundusprogrammides. Ma arvaksin, et see on väga kõikuv protsess ja sul on selle kaootilise protsessi väga sujuv tulemus. Nagu me ei saa ennustada, mida üks gaasi molekul saab teha -- on lootusetu ennustada üksikut molekuli -- siiski saame me ennustada kogu gaasi omadusi, kasutades termodünaamikat, väga täpselt. Siin on sama asi. Me ei saa ennustada konkreetset projekti, vaid selle ülemaailmse, kaootilise, ettearvamatu konkurentsi tulemust, ja tehnoloogia evolutsiooniline protsess on väga hästi ennustatav. Ja me saame ennustada neid trende kaugesse tulevikku välja. Erinevalt Gertrude Stein'i roosidest, pole siin küsimus, et transistorid on transistorid. Kui me teeme neid väiksemaks ja odavamaks, on elektronidel vähem vahemaad reisimiseks. Nad on kiiremad, niisiis on sul eksponentsiaalne kasv transistorite kiiruses, niisiis ühe transistori elutsükli hind odavneb poole võrra iga 1,1 aastaga. Kui lisada innovatsiooni teised vormid ja protsessori kujundus, jõuame selleni, et andmetöötluse kulu langeb poole võrra igal aastal.

Ja sisuliselt on see deflatsioon -- 50%-line deflatsioon. Ja see ei ole ainult arvutitega nii. See kehtib ka DNA järjestamise kohta, see on õige aju skaneerimise kohta, see on õige interneti kohta. Kõike, mida me saame koguseliselt väljendada, meil on sadu erinevaid mõõte erinevate teabega seotud mõõtmiste jaoks -- suutlikkus, omaksvõtu määr -- ja need põhimõtteliselt kahekordistuvad iga 12, 13, 15 kuu järel sõltuvalt sellest, mida sa vaatad. Hinna suutlikkuse seisukohalt on see 50 -- 40 kuni 50%-line deflatsiooni määr. Ja majandusteadlased on tegelikult hakanud selle pärast muret tundma. Meil oli deflatsioon Suure Depressiooni ajal, aga see oli raha varude kokku varisemine, tarbijate kindlustunde kokku varisemine, täiesti erinev fenomen. Praegune olukord on tingitud suuremast tootlikkusest, aga majandusteadlane ütleb: " Pole võimalust, et te suudate sellega sammu pidada. Kui sul on 50%-line deflatsioon, võivad inimesed suurendada mahtu 30, 40 protsenti, aga nad ei suuda sellega sammu pidada. Aga mida me tegelikult näeme, on see et, tegelikult suudame me rohkem kui vaid sellega sammu pidada. Meil on olnud 28%-line aastane liitkasv dollarites informatsiooni tehnoloogias viimase 50 aasta jooksul. Ma pean silmas seda, et inimesed ei ehitanud iPod'e 10 000 dollari eest 10 aastat tagasi. Kuna hinna suutlikkus teeb uued seaded teostatavateks, tulevad uued seaded turule. Ja see on väga laialtlevinud fenomen. Magnetiline andmesalvestus -- see ei ole Moore'i seadus, kuid seda on kahanevad magnetilised laigud, erinevad insenerid, erinevad ettevõtted, sama eksponentsiaalne protsess.

Põhiline revolutsioon on see, et me saame aru iseenda bioloogiast nendes informatsiooni tingimustes. Me saame aru tarkvara programmidest, mis võimaldavad meie kehal töötada. Need arenesid välja väga erinevatel aegadel -- meile meeldiks tegelikult neid programme muuta. Üks väike tarkvara programm, mida kutsutakse rasva insuliini retseptorgeeniks, põhimõtteliselt ütleb: "Hoia kinni igast kalorist, sest järgmine jahihooaeg ei pruugi nii hästi laheneda." See oli liigile kasulik kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Meie tegelikult sooviksime seda programmi välja lülitada. Nad proovisid seda loomade peal ja need hiired sõid aplalt ja jäid saledaks ja said saledaks olemisest tervislikku kasu. Nad ei haigestunud diabeeti, nad ei saanud südamehaigusi, nad elasid 20% kauem, nad said kaloripiirangust tervislikku kasu ilma piiranguteta. Neli või viis ravimifirmat on seda märganud, tundnud, et see oleks huvitav ravim turule toomiseks, ja see on ainult üks 30 000 geenist, mis mõjutab meie biokeemiat.

Me arenesime ajastul, mil selles vanuses inimestel, nagu enamik sellel konverentsil osalejaid, nagu ka mina ise, ei olnud kasulik elada palju kauem, sest me kasutasime ära hinnalisi ressursse, mida oli mõistlikum jätta lastele ja nendele, kes laste eest hoolitsesid. Seega, elu -- pikk eluiga -- nagu näiteks palju rohkem kui 30 aastat -- ei olnud looduse poolt valitud, aga me õpime tegelikult nende tarkvaraprogrammidega manipuleerima ja neid muutma läbi biotehnoloogilise revolutsiooni. Näiteks, me võime geene maha suruda RNA interferentsiga. On olemas uued põnevad geeniteraapia vormid, mis lahendavad geneetilise materjali kromosoomis õigesse kohta paigutamisega seotud probleeme. Nüüd on tegelikult olemas -- esimest korda, midagi, mis läheb inimkatsetele, mis tegelikult ravib bronhiaalset hüpertooniat -- see on surmav haigus - kasutades geeniteraapiat. Seega ei ole meil mitte ainult “disainerbeebid”, aga ka disainitud beebibuumi ajal sündinud inimesed. Ja see tehnoloogia samuti kiireneb. See maksis 10 dollarit DNA aluspaari kohta aastal 1990, siis aastal 2000 ühe penni. Nüüd on see alla 1/10 sendi. Geneetiliste andmete hulk -- põhimõtteliselt seesama -- see näitab, et sujuv eksponentsiaalne kasv kahekordistus igal aastal, võimaldades genoomi projektil lõpule jõuda.

Teine peamine revolutsioon on kommunikatsiooni revolutsioon. Kommunikatsiooni hinna suutlikkus, ülekandekiirus, võimekus, mida on võimalik mitmel erineval moel mõõta, juhtmega või juhtmeta, kasvab eksponentsiaalselt. Interneti võimsus on kahekordistunud ja see areng jätkub, seda on mõõdetud mitmel erineval moel. See põhineb hostide arvul.

Miniaturiseerimine -- me kahandame tehnoloogia suurust eksponentsiaalsel määral nii juhtmega kui juhtmeta. Need on mõned kavandid Eric Drexler'i raamatust -- mida me nüüd näitame, on elluviidavad super-andmetöötluse simulatsioonide abil, kus tegelikult on olemas teadlased, kes ehitavad molekulisuuruseid roboteid. Ühel on selline, mis tegelikult kõnnib üllatavalt inimsarnase kõnnakuga, see on ehitatud molekulidest. Väikesed masinad teevad asju eksperimendi alusel. Kõige põnevam on tegelikult võimalus minna inimkeha sisse ja sooritada terapeutilisi ja diagnostilisi funktsioone. Ja see on vähem futuristlik kui see kõlada võib. Neid asju on juba tehtud loomadel.

On olemas üks nano-tehniline seade, mis ravib 1. tüüpi diabeeti. See on verelible-suurune. Nad panid kümneid tuhandeid neid seadmeid verelible sisse -- nad proovisid seda rottidel -- see laseb insuiini välja reguleeritud moel, ja tegelikult ravib 1. tüüpi diabeeti. See, mida te siin näete, on robootilise punase verelible kavand, ja see tõstatab teema, et meie bioloogiline elu on tegelikult väga suboptimaalne, kuigi see on oma keerukuses tähelepanuväärne. Siis, kui me saame aru selle tööpõhimõtetest ja tempo, millega me kavandame ümber bioloogiat, on kiirenemas, saame me tegelikult kujundada need asjad tuhandeid kordi võimsamaks. Rob Freitas'i poolt loodud analüüs selle tehisliku punaverelible kohta viitab sellele, et kui sa asendad 10% oma punaverelibledest nende robootiliste versioonidega, võiksid sa joosta Olümpia tasemel sprinti 15 minutit järjest ilma hingetõmbe pausita. Sa võiksid istuda oma basseini põhjas neli tundi -- -- nii et ütlus: "Kallis, ma olen basseinis," saaks täiesti uue tähenduse. Oleks huvitav näha, mida me teeme oma Olümpia katsetel. Arvatavasti me keelame selle ära, aga siis on meil hunnik teismelisi keskkoolide võimlates, kes igapäevaselt edestavad Olümpia atleetide tulemusi. Freitas on loonud robootilise valgeverelible kuvandi. Need on umbes 2020. aasta stsenaariumid, aga ka see ei ole nii futuristlik kui see kõlada võib. On neli peamist konverentsi verelible-suuruseliste seadete ehitamise teemal, loomade peal tehakse mitmeid eksperimente. Üks läheb tegelikult varsti inimkatsetusele, seega on see teostatav tehnoloogia.

Kui me tuleme tagasi oma eksponentsiaalse kasvu juurde andmetöötluses, 1 000 dollari eest andmetöötlust on praegu kusagil putuka ja hiire aju vahepeal. See jõuab suutlikkuse mõttes inimintelligentsi tasemele 2020. aastatel, kuid see on võrrandi riistvaraline pool. Kust kohast saame me tarkvara? Tuleb välja, et me näeme inimaju sisse ja tegelikult mitte üllatavalt, on aju skaneerimise ruumiline ja ajaline resolutsioon kahekordistunud iga aastaga. Ja skaneerimisvahendite uue põlvkonnaga saame me tegelikult esimest korda näha individuaalseid närvide-vahelisi kiude ja näha neid töötlemas ja teateid edastamas otseülekandes ja -- aga siis tekib küsimus, et olgu, me saame praegu need andmed, aga kas me saame neist aru? Doug Hofstadter imestab, et võib-olla meie intelligents lihtsalt ei ole piisavalt võimas, et aru saada meie intelligentsist, ja kui me oleks targemad, siis meie ajud oleks palju keerukamad ja me ei jõuaks iial sellele järele. Tuleb välja, et me võime sellest aru saada.

See on plokkskeem inimese auditoorse korteksi mudeli ja simulatsiooni kohta, mis tegelikult töötab üsna hästi -- psühhoakustiliste testide rakendamisel saadakse üsna sarnased tulemused võrreldes inimese kuulmistajuga. On olemas teinegi väikeaju simulatsioon -- see on rohkem kui pooled neutronid ajus -- jällegi, töötab väga sarnaselt inimoskuste kujunemisele. See on varajases staadiumis, aga te võite näha, et arvestades informatsiooni hulga eksponentsiaalset kasvu inimaju kohta ja eksponentsiaalset arengut aju skaneeringu resolutsioonis, õnnestub meil inimaju pöördprojekteerimine 2020. aastateks. Meil on juba olnud väga head mudelid ja simulatsioonid 15 piirkonnast mitmete sadade hulgast.

See kõik tüürib eksponentsiaalselt -- eksponentsiaalselt kasvav majanduslik progress. Tootlikkus on muutunud 30 dollarist kuni 150 dollarini töötunni kohta viimase 50 aasta jooksul. E-kaubandus on kasvanud eksponentsiaalselt. See on nüüd triljon dollarit. Te võite muidugi imestada, et kas seal ei olnud tõusu- ja mõõnaperioode? See oli ainult kapitaliturgude fenomen. Wall Street märkas, et see oli revolutsiooniline tehnoloogia, mida see oligi, aga siis kuus kuud hiljem, kui see ei olnud revolutsiooni korraldanud kõigis ärimudelites, arvasid nad, et see oli vale, ja siis meil oli see mõõn.

Olgu, see on tehnoloogia, mille me panime kokku, kasutades mõnesid teisi tehnoloogiaid, millega me tegelesime. Sellest saab mobiiltelefonides tavapärane omadus. See on võimeline tõlkima ühest keelest teise.

Niisiis, las ma nüüd lõpetan mõne stsenaariumiga. Aastaks 2010 arvutid kaovad. Nad muutuvad nii väikesteks, et neid sisestatakse meie riietesse, meie keskkonda. Pildid kirjutatakse otse meie silma võrkkestale, pakkudes täielikku sukeldumist virtuaalsesse reaalsusesse, kasvatatud tõelisesse reaalsusesse. Me suhtleme virtuaalsete isiksustega.

Aga kui me lähme aastasse 2029, on meil olemas nende trendide täielik küpsus ja te peate väärtustama seda, kui mitu kruvipööret üha kiirenevate tehnoloogia generatsioonide mõistes meil selleks hetkeks tehtud on. Ma pean silmas seda, et nende tehnoloogiate puhul on meil olemas kaks astmel 25 korda parem hinna suutlikkus, võimekus ja ülekandekiirus, mis on üsna fenomenaalne. See on miljoneid kordi võimsam kui see on täna. Selleks ajaks oleme me lõpule viinud inimaju pöördprojekteerimise, andmetöötlus -- 1 000 dollari eest andmetöötlust on palju võimsam kui inimaju elementaarse põhivõimekuse väljenduses. Arvutid ühendavad inim-intelligentsi peened pan-tuvastuse võimed sellisel viisil, milles masinad on juba ülimad, analüütilise mõtlemise tingimustes, pidades täpselt meeles miljardeid fakte. Masinad saavad oma teadmisi jagada väga kiiresti. aga asi pole ainult intelligentsete masinate võõr-sissetungis. Me sulame oma tehnoloogiaga kokku.

Neid nano-roboteid, millest ma rääkisin, kasutatakse kõigepealt meditsiini ja tervise rakendustes, keskkonnapuhastuses, kütuse soetamises – võimsad kütuseelemendid, ja laialdaselt levinud detsentraliseeritud päikesepaneelid, ja nii edasi kogu keskkonnas. Aga nad lähevad samuti meie ajusse, toimivad koos meie bioloogiliste neuronitega. Me oleme demonstreerinud peamisi põhimõtteid, et olla suutelised seda tegema. Seega, näiteks täielik sukeldumine virtuaalsesse maailma närvisüsteemi kaudu, kui nano-robotid lülitavad välja signaalid, mis tulevad sinu päris meeltest, asendades need signaalidega, mida sinu aju võtaks vastu, kui sa oleksid virtuaalses keskkonnas. Ja siis tundub, nagu sa oleksidki selles virtuaalses keskkonnas. Sa võid minna sinna koos teiste inimestega, saada igasugust kogemust igaühega, kasutades kõiki tajusid. "Kogemuste kiirgajad," nagu ma neid kutsun, laevad kogu oma tunnetuslike kogemuste voo oma emotsioonide neuroloogilistes korrelaatides internetti. Sina võid ennast sisse lülitada ja kogeda, kuidas on olla keegi teine. Aga kõige tähtsam on, et see on vapustav inim-intelligentsi laienemine läbi selle otsese ühinemise meie tehnoloogiaga, mida me mõnes mõttes juba teeme. Me teeme igapäevaselt intellektuaalseid saavutusi, mis oleksid võimatud ilma tehnoloogiata. Inimese oodatav eluiga pikeneb. 1800. aastal oli see 37 aastat, ent seda sorti biotehnoloogia ja nano-tehnoloogia revolutsiooniga liigub see väga kiiresti ülespoole juba eesolevatel aastatel.

Minu peamine sõnum on, et progress tehnoloogias on eksponentsiaalne, mitte lineaarne. Paljud -- isegi teadlased -- oletavad, et see on lineaarne mudel, niisiis nad ütlevad, "Oh, see võtab sadu aastaid enne kui meil on ise-paljunevad nano-tehnoloogia komplektid või tehisintelligents." Kui sa tõesti vaatad eksponentsiaalse kasvu jõudu, siis sa näed, et need asjad on üsna varsti käes. Ja informatsiooni tehnoloogia haarab üha enam meie eludest, alates muusikast kuni tootmiseni, kuni bioloogiani, kuni energiani, kuni materjalideni.

Me oleme võimelised tootma peaaegu kõike, mida me vajame, 2020. aastatel informatsiooni abil ja väga odavate toormaterjalidega, kasutades nano-tehnoloogiat. Need on väga võimsad tehnoloogiad. Nad annavad jõudu nii meie lubadusele kui ka riskile. Seega peab meil olema tahe rakendada neid õigetele probleemidele.

Tänan teid väga!

(Aplaus)