Eduardo Paes: 4 linnajuhtimisreeglit

Mul on suur au siin viibida. On suur au olla siin ja rääkida linnadest, rääkida linnade tulevikust. On tore olla siin kui linnapea. Ma tõesti usun, et linnapeadel on poliitilist võimu muuta inimeste elusid. Ma tahan seda teha. Tore on olla siin kui Rio de Janeiro linnapea. Rio on ilus linn, särav ja eriline koht. Tegelikult seisab praegu teie ees mees, kel on parim töökoht maa peal. Ja ma tahaksin jagada teiega erilisi hetki oma elust ning Rio linna ajaloost.

(Video) Teadustaja: Ja nüüd, mu daamid ja härrad, minu käes on ümbrik tulemustega. Jacques Rogge: Mul on au teatada, et 31. olümpiamängud toimuvad Rio de Janeiro linnas. (Rõõmuhõisked)

EP: See on väga liigutav, väga emotsionaalne, kuid seda polnud lihtne saavutada. See oli tegelikult päris keeruline ülesanne. Meil tuli võita Euroopa monarhiat. See on Juan Carlos, Hispaania kuningas. Meil tuli olla parem jaapanlastest koos nende tehnoloogiaga. Meil tuli olla üle kõige võimsamast mehest maailmas, kes seisis oma linna eest. See polnud sugugi lihtne. See viimane mees siin ütles paar aastat hiljem ühe mõtte, mis kirjeldas väga täpselt seda olukorda, et Rio võitis olümpiaoksjoni. Näitasime, et "jah, me suudame seda".

Ja see on põhjus, miks ma ka täna siin olen. Tulin täna, et rääkida teile, et on võimalik korda saata suuri asju, et sa ei pea alati olema rikas ja ülivõimas, et midagi ära teha, et linnad on suurepärane väljakutse. Linnaelu korraldamine pole kerge. Kuid mõningate leidlike nippide, mõningate põhireeglite abil võib muuta linnad tõeliselt toredateks elupaikadeks. Mõelge nüüd Rio peale. Ilmselt mõtlete, et see on energiat tulvil linn, elav ja täis rohelust. Keegi pole suutnud seda paremini illustreerida kui Carlos Saldanha oma eelmises filmis "Rio".

(Muusika) (Video) Lind: See on fantastiline! (Muusika)

EP: Mõned paigad Rios on tõesti sellised, kuid mitte kõik. Meie linn on samasugune suurlinn nagu teised. Meil on palju inimesi, saastet, autosid, betooni, palju betooni. Need pildid, mida ma teile näitan, on Madureirast. See on justkui Rio äärelinna süda. Ja ma tahaksin Madureira piirkonnas tehtava arendustöö abil näidata, mida meil tuleks pidada oma esimeseks reegliks.

Niisiis, sellistes betoonilabürintides nagu see, on oluline üles leida hoonestamata maa-alad. Kui hoonestamata maa-alasid pole, tuleb need teha. Seega, tuleb võtta need maa-alad kasutusse ja hoolitseda selle eest, et inimesed saaksid neid kasutada. Sellest saab suuruselt kolmas park Rios, mis valmib tänavu juunis. Sellest saab paik, kus inimesed saavad koos käia, kus on haljasalad. Temperatuur langeb kaks, kolm kraadi. Seega esimene reegel, mille ma täna tahaksin esile tõsta, on see, et tuleviku linn peab olema keskkonnasõbralik. Iga kord, kui te mõtlete linnale, siis peaksite mõtlema haljastusele. Te peaksite mõtlema haljastusele.

Nüüd jõuame meie teise reegli juurde. Mõelgem sellele, et linnades on palju inimesi, väga palju inimesi koos. Linnad on tulvil inimesi. Kuidas neid inimesi transportida? Kui linnades elab 3,5 miljardit inimest ja aastaks 2050 on neid juba 6 miljardit. Seega alati, kui mõelda inimeste transpordi peale, tuleb mõtelda massitranspordile. Siin aga tekib probleeme. Massitransport tähendab suurt rahakulu.

Seda, mida ma teile nüüd näitan, näitas TEDil juba korra Brasiilia linna Curitiba endine linnapea, Jaime Lerner, kes selle välja mõtles. Ja seda me kasutame Rios väga palju. See on bussikiirtransport (BRT). Te lähete bussi peale. See on tavaline buss, mida kõik teavad. Ja kujundate selle ümber rongivaguni sarnaseks. Te kasutate eraldi sõiduradasid ainult busside jaoks. Ehitajatele see ei meeldi. Aga teil pole vaja kaevata maa-aluseid tunneleid. Te võite ehitada kenad ootepaviljonid. Selliseid paviljone me ehitame Rios. Ja jällegi pole vaja kaevata sügavale maa alla, et sellist bussijaama ehitada. Selles paviljonis on sama mugav, seal on samad võimalused, mis metroojaamas. Kilomeetri hind on kümnendik metroo hinnast. Kulutades vähem raha ja ehitades kiiremini, võite inimeste transpordiviisi kõvasti muuta.

See on Rio kaart. Kõik need värvilised jooned on meie praegune massitranspordi võrgustik. Praegu me transpordime kõigest 18% rahvasikust massitranspordiga. Bussikiirtranspordi abil - odavaimal ja kiireimal viisil - sõidutaksime 63% rahvastikust massitranspordiga.

Pidage meeles neid sõnu: "Te ei pea olema rikkad ja ülivõimsad, et midagi korda saata." Te võite leida asjade ärategemiseks originaalseid viise. Seega teine reegel, mille ma täna esile tõstan, on see, et tulevikulinn peab tulema toime inimeste mobiilsuse ja integratsiooniga.

Jõuame kolmanda reeglini. Ja see on üks vastuolulisemaid. See puudutab favelasid, slumme - kuidas iganes te neid maailma eri paikades nimetate. Aga täna ma tahan esile tõsta seda, et slummid pole alati probleemiks. Slummid võivad vahel olla lahenduseks, kui nendega tegeleda, kui viia slummides ellu halduspoliitikat. Näitan teile uuesti Rio kaarti. Rios on 6,3 miljonit elanikku. Neist üle 20% - 1,4 miljonit - elab slummides. Kõik need punased alad on slummid. Nagu näete, neid on üle kogu linna. See on tüüpiline vaade Rio slummile. On näha, milline kontrast valitseb rikaste ja vaeste vahel.

Täna tahan esile tõsta kahte asja slummide kohta. Esiteks, nõiaringi, nagu ma seda nimetan, võib muuta virtuaalseks ringiks. Selleks et seda teha, tuleb minna slummidesse ja tagada seal kvaliteetsed põhiteenused, eriti haridus- ja tervishoiuteenused. Toon teile kiiresti ühe näite. See oli vana hoone Rio slummis [ebaselge slummi nimi], mille me äsja kujundasime ümber kvaliteetseks algkooliks. Siin pakutakse üldarstiabi. Selle me ehitasime slummi, jällegi kvaliteetselt. Me nimetame seda perekliinikus. Seega, esimene asi on tuua põhiteenused slummidesse, ja teha seda kvaliteetselt.

Teine asi, mida ma seoses slummidega esile tahan tõsta, on vajadus luua slummidesse avatud alad. Tuua infrastruktuur favelatesse, slummidesse, igale poole. Rio eesmärk 2020. aastaks on urbaniseerida täielikult kõik oma slummid. Teine näide, siin oli hoone hoone kõrval ja siis me ehitasime selle, mida me kutsume teadmiste väljakuks. See koht on täis kõrgtehnoloogiat. Lapsed, kes ümbruskonna vaestes kodudes elavad, saavad sinna minna ja neil on ligipääs kogu tehnoloogiale. Me ehitasime sinna koguni kino - 3D kino. Ja tulemuseks on selline muutus. Ning lõpuks saad sa midagi paremat kui TEDi auhinna, milleks on suur naeratus slummis elava lapse näol. Seega kolmas reegel, mille ma esile tõstan, on see, et tuleviku linn peab olema sotsiaalselt integreeritud. Linna ei saa edukalt juhtida, kui see ei ole sotsiaalselt integreeritud.

Nüüd oleme jõudnud neljanda reeglini, ilma milleta poleks mind täna siin. Novembrist maini on Rio rahvast täis. Eelmisel nädalal oli meil karneval. See oli suurepärane. See oli väga lõbus. Me võtsime vastu uut aastat. Umbes kaks miljonit inimest Copacabana Beachil. Meil on probleeme. Sel aastaajal võitleme üleujutuste ja troopiliste vihmadega. Võite aimata, mida inimesed minust mõtlevad, nähes selliseid stseene. Meil on probleeme troopiliste vihmade tõttu. Peaaegu igal aastal esineb meil maalihked, mis on kohutav.

Kuid põhjus, miks ma siia sain tulla, seisneb selles. Seda me tegime koos IBM-ga, see on veidi üle aasta vana. Me nimetame seda Rio operatsioonikeskuseks. Ja ma tahtsin teile näidata, et võin tehnoloogia abil valitseda oma linna siit, Long Beachilt. Jõudsin kohale eile õhtul ja olen kursis kõigega. Võtame nüüd ühendust operatsioonikeskusega. See on Osorio, ta on meie linnasekretär. Tere, Osorio. Tore, et saame rääkida. Ma juba ütlesin inimestele, et praegusel aastaajal on meil troopilised vihmad. Kuidas on lood Rios ilmaga praegu?

Osorio: Ilm on hea. Meil on täna ilus ilm. Ma näitan teile meie ilmaradarit. Linna ümber on vaid veidi niiskust. Linnas pole absoluutselt mingeid probleeme seoses ilmaga, ei täna ega järgmise paari päeva jooksul.

EP: Olgu, aga kuidas on lood liiklusega? Praegusel aastaajal on meil palju ummikuid. Inimesed saavad linnapea peale pahaseks. Kuidas on liiklusega täna?

Osario: Täna on liiklusega kõik korras. Võtan ühendust ühega meie 8000 bussist. See on otseülekanne Rio kesklinnast, härra linnapea. Tänavad paistavad olevat ummikuteta. Rios on praegu kell 11 õhtul. Liiklusega pole mingit muret. Vaatame nüüd, mis täna päeval juhtus. Meil oli tihe liiklus varahommikul ja ka õhtuse tipptunni ajal, kuid midagi murettekitavat ei toimunud. Meie linnas on liiklusavariide arv keskmisest madalam.

EP: Olgu, nüüd me siis näeme mõningaid avalikke teenuseid. Need on autod.

Osorio: Täpselt nii, härra linnapea. Ma näitan teile nüüd meie prügiveoautosid. See on otseülekanne. Kõigis meie veoautodes on GPSid. Ja me võime vaadata, kuidas nad töötavad kõikjal linnas. Prügivedu toimub õigeaegselt. Avalikud teenused töötavad hästi.

EP: Olgu, Osorio, suur tänu. Tore, et saime rääkida. Läheme kõnega edasi ja tõmbame otsad kokku. (Aplaus) Niisiis, pole faile, koht on siin, pole paberitööd, pole vahemaid, võib töötada 24/7. Niisiis neljas reegel, mille ma esile tõstan, on see, et tuleviku linn peab kasutama kaasaegset tehnoloogiat. Ma ei pea enam olema kohal, et olla kursis sündmustega ja asju korraldada.

Kõik, mis ma täna siin rääkisin, või reeglid, on abivahendid, millega linnu juhtida. Investeerimine infrastruktuuri, haljastusse, avatud pargid, avatud ruumid, sotsiaalne integreerimine, tehnoloogia kasutamine. Ent kokkuvõtteks, kui me räägime linnadest, siis me räägime kokkukogutud inimestest. Ja me ei saa suhtuda sellesse kui probleemi. See on fantastiline. Kui praegu on meid 3,5 miljardit, siis peagi on see 6 miljardit, seejärel 10 miljardit. See on super! See tähendab, et meil on 10 miljardit pead, mis üheskoos mõtlevad, 10 miljardit annet.

Seega ma tõesti usun, et tuleviku linn on linn, mis hoolib oma kodanikest, integreerib sotsiaalselt oma kodanikud. Tuleviku linn on linn, kus keegi ei tunne end kõrvalejäetuna.

Suur tänu!

(Aplaus)