David Gallo tutvustab veealust imemaailma

Sukeldume nüüd meresügavikku. Igaüks, kel on õnn olnud seda teha, teab, et ligi kahe ja poole tunnise teekonna järel jõuame me täielikku pigimusta maailma. Ja me oleme näinud aknast kõige müstilisemaid loomi, keda on võimalik kirjeldada: need vilkuvad tulukesed - bioluminestsents nagu jaanimardikatel. Dr. Edith Widder - ta on nüüd Ookeani Uuringute ja Kaitse Organisatsioonis - sai kaasa võtta oma kaamera ning jäädvustada mõningaid neist võrratutest loomadest ja seda te näetegi siin ekraanil.

See on bioluminestsents. Nagu ütlesin olevat jaanimardikatel. See on lendav kalkun puu all. (Naer) Ma olen hariduselt geoloog. Aga ma naudin seda. Nagu näete, kasutavad mõned bioluminestsentsi selleks, et neid nahka ei pistetaks, teised peibutavad sellega saaki, kuid kunstilisest seisukohast on see kõik lihtsalt vapustav. Siin toimub palju ... siin on helendavate, pulseeruvate silmadega kala. Mõned värvid on mõeldud hüpnotiseerimiseks. Kui võrratud mustrid. Ja see viimane, üks mu lemmikuid, sellel on tiiviku disain. See jätab hämmastava mulje igal sukeldumisel.

See on avastamata maailm ja praeguseks oleme uurinud vaid 3% ookeanisügavustest. Me oleme juba avastanud maailma kõrgeimaid mägesid, sügavaimaid orge, veealuseid järvi, veealused koski - ja veel palju muud, mida me siin laval oleme näidanud. Ja paigas, kus me ei arvanud mingit elu olevat, leidsime, et seda on seal rohkem, mitmekesisemalt ja tihedamalt kui troopilises vihmametsas, mis näitas meile, et me ei tea oma planeedist suurt midagi. Avastamata on veel 97 protsenti ja see on kas tühi või täis üllatusi.

Kuid nüüd ma tahaksin üle tulla madalvette ja vaadata mõningaid hämmastavaid loomakesi. Peajalgsed. Lapsena ma tundsin neid kalmaari nime all põhiliselt. (Naer) See on kaheksajalg - see on dr Roger Hanloni töö merebioloogia laborist - see on nii huvitav, kuidas peajalgsed oma võrratute silmadega ümbrust tajuvad. Milline valgus, millised mustrid. Siin liigub kaheksajalg üle merepõhja, leiab omale paiga, tõmbab ennast krussi ja sulandub keskkonda. Pole lihtne.

Järgmises lõigus me näeme kalmaari paari. Need on kalmaarid. Kui isased võitlevad, kui nad on agressiivsed, siis muutuvad nad valgeks. Siin kaks isast võitlevad, lüües tagaotsi vastamisi, mis on omapärane võte muidugi. Siin on aga isane vasakul ja emane paremal, ja isane on vahetanud värvi, nii et emane näeks alati tema lahkemat, õrnemat poolt. Ja isane ... (Naer) Vaatame uuesti. Vaatame seda uuesti. Jälgi värvust - valge paremalt poolt, pruun vasakult. Ta liigub tagasi - nii hoiab ta teised isased eemal, kui oma kehavärvi poolitab - ja tuleb teisele poole ... Bingo! Mulle on öeldud, et seda ei tee üksnes isased kalmaarid, aga ma ei tea. (Naer)

Tindikala. Mulle meeldib tindikala. See on Austraalia hiidseepia. Ja siin ta on, põrnitseb oma väikeste kurblike silmadega. Aga nemadki võivad üpris hämmastavaid asju teha. Siin me näeme üht tagurdamas kaljulõhesse ja - vaata ta kombitsaid - ta lihtsalt tõmbab need sisse ja moondab vetika sarnaseks. Sulandub täielikult keskkonda. Tõeliselt hämmastav. Siin kaks isast võitlevad. Ja jällegi on nad piisavalt taibukad, need peajalgsed; nad teavad, kuidas hoiduda teist vigastamast. Aga vaata, milliseid mustreid nad oma nahal moodustavad. See on hämmastav.

Siin on kaheksajalg. Mõnikord tahavad nad jääda liikudes märkamatuks, et kiskja teda ei märkaks. See sell siin aga suudab ennast moondada kivitüki sarnaseks ning, jälgides ümbruskonda, võib libiseda üle ookeanipõhja, kasutades laineid ja varjusid, et teda ei nähtaks. Tema liikumine sulandub keskkonda - liikuva kivi trikk. Nii et me võime madalvee kohta palju uut õppida. Uurime küll sügavusi, aga saame teada palju madalvee kohta. Selleks on hea põhjus - madalvesi on täis röövloomi - siin on barrakuuda - ja kui sa oled kaheksajalg või peajalgne, on sul tõesti vaja mõista, kuidas end oma keskkonnas peita.

Järgmises kaadris näed sa ilusat korallpõhja. Ja vaata, kui ilusasti kaheksajalg sealt välja paistaks, kui ta ei saaks kasutada oma värvimaskeeringut, muuta oma naha värvi ja tekstuuri. Siin esiplaanil on mõned vetikad... ja kaheksajalg. Kas pole võrratu? Nüüd Roger kõnetas teda, ta põgenes tindipilves ja kui ta peatus, mõtles kaheksajalg: "Oh, mind märgati. Parim, mis ma teha saan, on muuta end nii suureks kui võimalik." See pruun värv muudab ta silmakoha väga suureks. Nii, et ta bluffib. Vaatame seda tagurpidi - Ma mõtlesin, et ta teeb nalja, kui seda esimest korda nägin. Ma arvasin, et see on joonistatud - siin on see tagurpidi. Vaata ta nahavärvi, vaata naha tekstuuri. Lihtsalt hämmastav loom, suudab muuta nii värvi kui tekstuuri, et keskkonda sulanduda. Vaata, kuidas ta selle vetikaga ühte sulab. Üks, kaks, kolm. (Aplaus) Ja ta ongi läinud. Ja sama teen mina. Aitäh teile!